on raske leppida
et elu läheb edasi
ja mitte tagasi
ega seisa paigal
ega kedagi
ma jään igavesti põdema
esimese armastuse palavikku
mis oli nii kuum ja samas ei olnud ka
aga läitis mu südame ning mõjus
oma puhtuses, aus ja austuses
nii truult ja lummavalt
kas ükski teine saab iial selle vastu,
mis meil oli või ei olnud
mida ma tundsin ja ei tundnud
aga see oli puhas
oli siiras
sest oli esimene
ei olnud eelmiseid peatükke
ja järgmistest polnud veel aimugi
ei osanud aimatagi
et need järgmised on sinu elu
tõusud ja mõõnad
mis on nii reaalsed
et kui nendele mõtled
siis teevad su katki
nii katki
on elu
ja laiub mu sees
mingi tühimik
mida millegagi ei täida
esimese armastuse palavikku
mis oli nii kuum ja samas ei olnud ka
aga läitis mu südame ning mõjus
oma puhtuses, aus ja austuses
nii truult ja lummavalt
kas ükski teine saab iial selle vastu,
mis meil oli või ei olnud
mida ma tundsin ja ei tundnud
aga see oli puhas
oli siiras
sest oli esimene
ei olnud eelmiseid peatükke
ja järgmistest polnud veel aimugi
ei osanud aimatagi
et need järgmised on sinu elu
tõusud ja mõõnad
mis on nii reaalsed
et kui nendele mõtled
siis teevad su katki
nii katki
on elu
ja laiub mu sees
mingi tühimik
mida millegagi ei täida
oo, õel kaleidoskoop
keeran sind ühtepidi,
siis jälle teistpidi
ja ometi korduvad
need samad tuttavad
ja vastikud mustrid
oo, sina, julm kaleidoskoop,
kes sa ei suuda luua uusi,
vaid keerutad ikka
neid samu teravaid
ja vastikuid mustreid
minu silmade
ja südame sees
nagu pussnuge
nii valus
nii valus on,
et vastu ei võitle
vaid kannatad ära
mitte midagi uut ei tule
jääb vaid see vana,
mis kordub ja kordub
mitte midagi uut
ei tule
vaatan enda ümber ringi
ja näen paratamatusest tekkinud teid
"sa ei saa sinna midagi parata,"
kordan endale nagu mantrat,
aga ometi närib ja kisub hinge
kuidas ise mitte minna paratamatuse teed,
vaid jätkata enda rajatud rada
aktsepteerida, et mingid asjad on,
teised jällegi ei ole
ja nii lihtsalt on
aga valus on vaadata ümberringi
näha kustunud leeke
ja tuule käes keerlevat tuhka
nii palju raisatud elusid
ja unistusi
ei mingeid ambitsioone
ei mingeid unistusi
mine perse,
paratamatus
sa oled nii parandamatu
ja näen paratamatusest tekkinud teid
"sa ei saa sinna midagi parata,"
kordan endale nagu mantrat,
aga ometi närib ja kisub hinge
kuidas ise mitte minna paratamatuse teed,
vaid jätkata enda rajatud rada
aktsepteerida, et mingid asjad on,
teised jällegi ei ole
ja nii lihtsalt on
aga valus on vaadata ümberringi
näha kustunud leeke
ja tuule käes keerlevat tuhka
nii palju raisatud elusid
ja unistusi
ei mingeid ambitsioone
ei mingeid unistusi
mine perse,
paratamatus
sa oled nii parandamatu
Tellimine:
Postitused (Atom)
nüüd on kõik räägitud kõik jutud said ent siia võiks vaid siia jääda ainult võiks viibi veel oh, ilus hetk, sa viibi veel sest...
-
millal saab omaseks mõistmine, et kõik siin ilmas ei tantsi minu pilli järgi valssi, aeglast fokstrotti või hoopis rumbat igaüks tantsib ...
-
Kadusin armastuse sisse kaugele kosmosesse kaugemale taevast, kaugemale maast ja sa imbusid läbi naha minu südamesse ning ma tundsin, et ...
-
Rohkem unistusi. Või julgust unistada. Austust enese vastu. Usku endasse. Jõudu otsida ja siis ka leida. Täide viia soove ja unelmaid...