sa valad minu südamesse sooja ja magusat rahu,
liimid kinni mineviku sammaldunud haavad,
avad mu hinges sootuks uue ja teistsuguse tahu,
me armastust täis südamed õhku sest saavad.

iga väiksem osa minus teab,
et ma armastan sind
ja jäängi armastama.

Sinu helklevrohelistes silmades peegeldub kogu minu maailm.

Õhkõrnalt
julgen sinu silmadesse vaadata
ja mõelda,
mis peitub nende väreluse taga
või mõlgub neis mõtteis,
kui pöörad minu suunas
ja naeratad seda naeratust,
mida kellelgi teisel ei ole.

armastan sinu sammude kaja oma värskel laminaatparketil.
seda, kuidas need lähenevad vaikselt minule,
olles korraga nii vaiksed ja nii kindlameelsed.
õhus on vaikus, aga hing kriiskab naerda,
ma olen nii õnnelik sinu armastuse sees.
ma usun kindlalt, mind sa muudad veel
õnnelikumaks, paremaks ja veel armastavamaks,
sinu soojuses tahan elada,
sinu puudutusest joobuda.

seda teeb õnn minuga.

millal saab omaseks mõistmine,
et kõik siin ilmas ei tantsi minu pilli järgi
valssi, aeglast fokstrotti või hoopis rumbat
igaüks tantsib oma tantsu
valib selleks sammud ja rütmi
ja kaaslase, keda juhtida
või siis mitte

millal mõistan päriselt,
et sinu eelmised tantsud
aitavad sul tantsida minuga
valssi, aeglast fokstrotti või hoopis rumbat
just nii hästi, nagu me praegu oskame,
sest meie leidsime teineteist tantsusaalis
kui üksik valguspirn juba kustumas oli
ja siis paistsid sina
saali kõige üksikumast nurgast
ja kutsusid mu endaga tantsima
meie elu tantsu

mida toovad minu unustatud õuele
kevade esimesed tuuled
kallistuste soojust
suudluste hoolsust
armast... oh, ei, mitte veel

näha sinuga esimest lund
ja nuusutada kevade esimesi tuuli
kõrbeda suve kuumas päikeses
sahistada lehti jalge all

ma alistun sellele rutiinile,
sest see rutiin seob meid kahte
ja ma saan sinuga koos vanaks
ning sellest on rohkem kui küll

ma mõtlen, et
kas sa tulid selleks,
et jääda
või oled lihtsalt
läbisõidul
?