sinu kõrval ärkavad minu meeled,
ärkab minu süda,
ärkab hing.
olen üleni sinu soojuse pehmuse sees,
tõmban sinna kerra
ja jään ootama su puudutusi veel.

kuidas kirjeldada kirjeldamatut
sära sinu silmades,
või rahu, mis mind valdab
sel hetkel,
kui maad võtab vaikus
ning kõik,
mis ümberringi elab,
on armastusest sündinud.

kuidas seletada seletamatut
õnne meie kahe südame vahel,
milletaolist oleme näinud vaid unes,
ent millest pole julgenud unistadagi.

seda, mis pole sündinud sõnadest,
ei saa lausetesse panna.
mind köitis sinus hoopis muu
kui hästiseatud sõnad või muu õpitu.
sa oled midagi enamat,
midagi paremat,
midagi ilusamat.

vaid vaikuses kajab armastus õige teraselt.
vaid pimeduses näen ma sind kõige paremini.
armastan sind,
armastan,
armastan,
armastan.

Tänan sind, elu,
et näitasid mulle armastust,
seda kõige võimsamat
ja armsamat,
mille sisse upun
iga päev,
iga tund,
iga sekund.